Ida-Virumaa nutika spetsialiseerumise võimaluste analüüs

5.04.16
Nutikas spetsialiseerumine (smart specialisation) on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014-2020 rahastusperioodis, mille eesmärgiks on välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse konkurentsieelis saavutada[1]. Eesti Arengufondi vedamisel on Eestis hetkel käimas nutika spetsialiseerumise meetmete väljatöötamine ja rakendamine ning nutika spetsialiseerumise juhtkomitee loomine. Sellele eelnes mitmekülgne analüüs eesmärgiga selgitada välja Eesti kasvualad (analüüs valmis 2012. aasta detsembris) ning seejärel uuriti kasvualade kitsaskohti ja nende leevendamiseks võimalikke tegevusi (analüüs valmis 2013. aasta juunis). Samas on lisaks riiklikule tasandile oluline selgitada, millised on konkurentsivõime mõttes tugevad tööstuse- ja teenusmajanduse harud regionaalsel tasandil ning kuidas riiklikul tasandil välja pakutud kasvuvaldkonnad langevad kokku Ida-Virumaa tugevate majandus- ja kompetentsivaldkondadega. Uuringu eesmärgiks oli viia läbi Ida-Virumaa konkurentsivõime ja kasvualade analüüs, mis oleks regiooni nutika spetsialiseerumise strateegia koostamise protsessi sisendiks. Regiooni konkurentsivõime käsitluse alusena on kasutatud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kujundatud kontseptsiooni, mille kohaselt regiooni kui majandusharude kogumi konkurentsivõime kujuneb erinevate võimekuste kaudu. Uuringus on selgitatud regiooni müügi-, ligitõmbamis-, teenimis- ning kohanemisvõimet.

 

Regiooni müügivõimet hinnati realiseerimise netokäibe ja ühe töötaja kohta arvestatud eksporditulu kaudu, ligitõmbamisvõime hindamisel kasutatavad indikaatorid olid töötajate arv ja keskmine palgakulu töötaja kohta, teenimisvõimet hinnati lisandväärtuse osakaalu ning taseme kaudu ning kohanemisvõime selgitamisel käsitleti ettevõtluse demograafia näitajaid ja innovaatilise tegevuse kui konkurentsivõime teguri rolli.

 

Analüüsi tulemusena on konkurentsivõime mõttes silmapaistvateks töötleva tööstuse harudeks Ida-Virumaal ootuspärasel koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, aga ka metalltoodete tootmine ning masinate ja seadmete remont. Nimetatud tööstusharud on taustatingimuste mõttes võrdlemisi erilaadsed – näiteks koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine on väga spetsiifiline haru, kus 2012. aastal oli Eestis tegev vaid 6 ettevõtet. Samas metalltoodete tootmine on mastaabilt oluliselt suurem valdkond ning Ida-Virumaal tegutsevate edukate ettevõtete ring on laiem. Lisaks nimetatutele eristus ka rõivatööstus kui perspektiivikad nišivaldkond – tegemist on tööstusharudega, mille kogumaht on suhteliselt väike, kuid Ida-Virumaa positsioon selles on võrdlemisi tugev.

 

Kuigi Ida-Virumaa positsioon töötlevas tööstuses on märgatavalt tugevam kui teenusmajanduses, on regioonis siiski mitmeid silmapaistvaid teenusharusid. Teenuste sektoris on konkurentsivõimelisimad harud laonduse ja veonduse abitegevused ning maismaaveondus ja torutransport, aga ka hoonete ja maastike hooldus ning majutus. Seejuures on kaks esimesena nimetatut Eestis tervikuna mastaabilt suhteliselt suuremad teenusharud, kus loodud lisandväärtus on kordi suurem kui näiteks majutuse valdkonnas.

 

Eesti Arengufondi poolt veetavas nutika spetsialiseerumise kavas on prioriteetidena määratletud tervisetehnoloogiad ja –teenused (biotehnoloogia, e-tervis jms), ressursside efektiivsem kasutamine (sh materjaliteadus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja", tervist toetav toit jms) ning info- ka kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine horisontaalselt läbi sektorite (IKT kasutamine tööstuses, küberturvalisus jms). Kõrvutades neid käesoleva analüüsi tulemusena määratletud Ida-Virumaa tugevate valdkondadega, on võimalikud puutumused suhtelised tugevad. Eelkõige sobib Ida-Virumaa tugevustega kokku põlevkivikeemia, mis on ressursside efektiivsema kasutamise üheks võtmevaldkonnaks. Samuti on selge puutumus majutusel koos terviseteenustega, samas on selles vallas ettevõtlus tervikuna Eestis väga nõrk ning vajab läbimõtlemist, milline võiks olla Ida-Virumaa nišš turismimajanduses. Teisalt on keerulisem leida kokkupuudet Eesti nutika spetsialiseerumise kasvualadel veonduse ja sellega seonduvate teenuste osas. Põlevkivikeemia valdkonnas on oluliseks teemaks keskkonnanõuetega toimetulek ning universaalse tehnoloogia arendamine. Rõivatööstuses on oluliseks väljakutseks see, kuidas luua sidet teiste valdkondadega ja liikuda omatoodangu suunas. Üheks suure tulevikupotentsiaaliga teenusharuks Ida-Virumaal võiks olla andmeladude teenuse pakkumine; kohapealset teadmust silmas pidades võiks perspektiivikas tegevusvaldkond olla ka alternatiivenergeetika, sh tuuleenergia valdkond. Üheks väljakutseks on ka see, kuidas senisest paremini ära kasutada Ida-Virumaa suurte elektrijaamadest väljuvat jääksoojust (nt maa- ja vesiviljeluse arendamises).

 

Uuringu aruanne...