Lapsendamine

23.01.14

Teenuse üldandmed

 

Kirjeldus

Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.

Lapsendada saab alaealist isikut.

Lapsendamisel peab lähtuma lapse huvidest.

Maavanema ülesandeks on lapsendamise korraldamine, vastava registri pidamine ning andmete  ja arvamuse esitamine kohtule.

Lapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada sooviv isik maavalitsusele. Soovides säilitada anonüümsust või mõnel muul mõjuval põhjusel, on lapsendajal õigus pöörduda mitte elukohajärgsesse maavalitsusse.

 Maavalitsus peab selgitama lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

Maavalitsus on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

Lapsendajal on õigus saada maavalitsuselt üldist teavet lapse elukäigu, terviseseisundi ja iseloomu kohta. Lapsendajal ei ole õigust saada andmeid lapse või tema vanemate kohta, mis rikuksid nende isiklikke õigusi.

Lapsendamise otsustab kohus. Kohus teavitab osapooli kohtuistungi toimumise ajast.


Välismaale lapsendamist korraldab Sotsiaalministeerium.

Lapsendamiseelseid ja – järgseid tegevusi ja teenuseid  pakub MTÜ Oma Pere www.omapere.ee
Kui lapsendaja ei soovi lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingute jätkamist, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama maavalitsust.

 

Lapsendada saab last:
  • kelle vanemad on surnud
  • kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks

 

Vanema nõusolekut ei ole vaja kui:
  • ta on kestvalt võimetu avaldust esitama
  • kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata
  • kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud


Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist.

Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui:

  1. ta lapsendab teise abikaasa lapse;
  2. teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

 

Lapsendajaks võib olla Eestis alaliselt elav isik, kes on:

 

  • vähemalt 25-aastane (erandjuhul noorem täisealine isik)
  • vaimselt ja füüsiliselt terve
  • ei ole kriminaalkorras karistatud
  • suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema, teda ülal pidama

 

Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

 

Lapsendaja soovil saab muuta lapse ees- ja perekonnanime

 

Täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul  ( lapsendaja nõusolekul) on  õigus saada maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks.
Kestvus Laps loetakse lapsendatuks kohtumääruse jõustumise päevast, lapsendamine on tähtajatu.
Hind Riigilõiv 10 eurot
Maksmine

Rahandusministeerium

SEB  a/a  10220034796011 Swedbank a/a 221023778606

Viitenumber  2900072699

Õigusaktid
Lisainfot annab

Andres Julle, haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist, tel 3321 230, e-post andres.julle@ida-viru.maavalitsus.ee

 

Teenuse taotlemine

 

Kohalpeal

 

Vajalikud sammud

Vajalik isiklik kohaletulek.
Aadress: Jõhvi, Keskväljak 1, kabinet 217
 

Võõra lapse lapsendamine
Lapsendamise järjekorda registreerimiseks vajalikud dokumendid

Maavalitsusele esitada:

  • Lapsendada soovija avaldus (täidetakse kohapeal)
  • Lapsendaja passi koopia
  • Abielutunnistuse koopia

Järjekorda võtmisele järgneb pereuuring ja vajadusel suunab maavalitsus pere PRIDE koolitusele.

Lapsendamise korraldamise käigus tutvub maavalitsuse esindaja lapsendaja elutingimustega.

 

Lapsendamise ettevalmistamise käigus on maavalitsus kohustatud:

  1. lapse ja lapsendaja omavahel kokku viima;
  2. selgitama koostöös lapse seadusliku esindajaga lapsele lapsendamisega seotud asjaolusid

Lapsendaja sobivuse korral esitab maavalitsus kohtule koos kogutud dokumentidega  maavanema arvamuse.  

Vajaminevad dokumendid

Lapsendamiseks vajalikud dokumendid

Avaldusele ja eelpool nimetatud dokumentidele lisaks  esitab lapsendaja  maavalitsusele:

 

  • Tõendi lapsendaja sissetulekute kohta
  • Tõendi lapsendaja tervisliku seisundi kohta (perearst, psühhiaater)
  • Karistusregistri tõendi
  • Maksekorralduse koopia riigilõivu tasumise kohta
  • Koopia PRIDE koolituse  tunnistusest

 

 

Maavalitsus lisab alljärgnevad dokumendid:

  1. ärakiri lapse sünnitõendist (sünnitunnistusest)
  2. dokument lapse tervisliku seisundi kohta
  3. dokument, millest nähtub, et last võib lapsendada: kohtulahend vanema hooldusõiguse äravõtmise kohta, vanema surmatõend, vanema nõusolek lapsendamiseks vms
  4. lapse nõusolek lapsendamiseks (alates 10.eluaastast)
  5. kokkuvõte lapsendada sooviva isiku elamistingimustest
  6. pereuuring

 

Abikaasa lapse lapsendamine


Abikaasa lapse lapsendaja täidab maavalitsuses lapsendada soovija  ankeedi ja esitab vajalikud dokumendid:

 

  • Lapse ema ja lapse isa nõusolek (va vallaslaps)
või dokument, millest nähtub, et last võib lapsendada: kohtulahend vanema hooldusõiguse äravõtmise kohta, vanema surmatõend vms.
  • Lapsendatava nõusolek (alates 10. eluaastast)
  • Lapse sünnitõendi ärakiri
  • Lapsendaja ja lapsevanema isikut tõendava dokumendi  koopia
  • Abielutunnistuse ärakiri
  • Tõend lapsendaja tervisliku seisundi kohta
  • Tõend lapsendatava tervisliku seisundi kohta
  • Tõend lapsendaja  varalise seisundi kohta
  • Karistusregistri teade lapsendaja kohta
  • Maksekorralduse koopia riigilõivu tasumise kohta.

 

Maavalitsus lisab alljärgnevad dokumendid:

  • kokkuvõte lapsendada sooviva isiku elamistingimustest
  • pereuuring
Tulemus
  • Lapsendamise kohtumäärus