Sünni registreerimine

7.09.16

Teenuse üldandmed

 

Teenuse kirjeldus

Lapse seaduslik esindaja (esindajad) esitab ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles sünni registreerimise avalduse ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele (maavalitsus või kohalik omavalitsus).

 

Kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.

 

Kui vanem ei saa tulla lapse sündi registreerima või on surnud, teeb seda vanema sugulane, raviasutuse juht, kus laps sündis, või muu isik volituse alusel.

 

Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või -- juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks -- ka naise raseduse ajal.

 

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada  notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

 

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

 

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

 

Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad vanemad kokku, kumma perekonnanimi lapsele antakse. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Vallaslapsele antakse ema perekonnanimi.

Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Lapsele võib panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime. Nimed ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega ning nimeseadusega.

Kestvus

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul sündimise päevast.

Perekonnaseisuasutus registreerib sünni hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast alates, reeglina aga kohe. Sünni registreerimise toiming võtab aega keskmiselt 15 minutit.

Riigilõiv

-

Tasumine

-

Õigusaktid

 

Lisainfot annab

Ksenia Petrova, Ida-Viru Maavalitsuse kantselei peaspetsialist, tel 3321 252, e-post ksenia.petrova@ida-viru.maavalitsus.ee

Svetlana Bilõk, Ida-Viru Maavalitsuse kantselei peaspetsialist, tel 332 1274, e-post svetlana.bilok@ida-viru.maavalitsus.ee


Asta Kampus, Ida-Viru Maavalitsuse kantselei peaspetsialist, tel 332 1273, e-post asta.kampus@ida-viru.maavalitsus.ee

 

Teenuse taotlemine

Kohapeal

 

Vajalikud sammud

Vajalik isiklik kohaletulek.

 

Aadress: Keskväljak 1, Jõhvi; Joala 12, Narva


VASTUVÕTUAJAD...

 

Vajaminevad dokumendid

  • meditsiiniline sünnitõend
  • avaldajate isikut tõendavad dokumendid
  • abieludokument (kui puudub vastav kanne rahvastikuregistris)
  • teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes (kui sündi registreerima tuleb abielus olevatest vanematest üks)

Tulemus

Sünnikanne rahvastikuregistris. Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

Blankett, taotlusvorm