Tervisedenduse uudised ja teated

OECD ning Euroopa Komisjon: kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse

01.12.2016

Tervise Arengu Instituut Pressiteade 23. november 2016 Kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse, leitakse värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Komisjoni ühises väljaandes „Health at ...  Loe edasi »

Uuring: kondoomi kasutamine esimese vahekorra ajal on noorte seas tõusnud, kuid on juhusuhetes endiselt puudulik

14.06.16

Pressiteade
Tervise Arengu Instituut
14. juuni 2016

 

Uuring: kondoomi kasutamine esimese vahekorra ajal on noorte seas tõusnud, kuid on juhusuhetes endiselt puudulik

 

 

Täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid kondoomi kasutamise tavad juhusuhetes ei ole viimase kümne aastaga muutunud - jätkuvalt on kõrge nende osakaal, kes juhusuhetes ei kasuta kondoomi järjepidevalt.

Andmed näitavad ka ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu võrreldes 2010. aastaga.

Uuringu „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" läbiviija, Tervise Arengu Instituudi analüütik Liilia Lõhmus lausus, et enamik 14–29aastastest noortest ei käitu seksuaalsuhetes riskeerivalt ja paljud seksuaalkäitumisega seotud näitajad on viimase uuringu andmetel positiivse trendiga. „Siiski ei ole kondoomi kasutamise tavad juhuvahekordades oluliselt muutunud. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24-aastastest ning 39 protsenti 25–29-aastastest."

Kokkuvõtvalt saab uuringust välja tuua, et 95 protsenti 14–15-, 85 protsenti 16–18-, 78 protsenti  19–24- ja 82 protsenti 25–29-aastastest on uuringule eelnenud aasta jooksul käitunud seksuaalsuhetes riskivabalt.

Kõige positiivsem muutus on kondoomi kasutamise taseme tõus esimese vahekorra ajal, eriti 19-29-aastaste grupis. Selline muutus võib osaliselt seotud olla avalikkusele suunatud turvalist seksi propageerivate kampaaniatega, osaliselt ka muutustega inimeseõpetuses. „Kondoomi kasutamise tase esimese seksuaalvahekorra ajal langeb koos vanusega. Kui 14–15aastastest kasutas kondoomi 83 protsenti, siis 25–29-aastastest 65 protsenti," märkis Lõhmus.

Positiivsena tulevad esile ka muutused, mis viitavad esimese seksuaalvahekorra edasilükkamisele: 14–15aastaste grupis on vähenenud seksuaalvahekorra kogemustega noorte osakaal ning 16–18aastaste grupis on mõnevõrra tõusnud keskmine vanus esimese vahekorra ajal. Samuti näitavad uuringuandmed partnerite arvu vähenemist, eriti paistab see silma 16–18- ja 19–24-aastaste hulgas.

Positiivse külje pealt saab veel esile tõsta, et 16–18-aastaste hulgas on vähenenud juhupartneriga noorte osakaal ning 19–29-aastaste hulgas on vähenenud nende osakaal, kes on vahekorras olnud partneriga, kellele on selle eest tasutud rahas või muul viisil.

Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: 71 protsendil 14–15aastastest, 66 protsendil 16–18aastastest, 72 protsendil 19–24aastastest ja 80 protsendil 25–29aastastest. Keskmine partnerite arv on suurim 14–15aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel - 2,1 ning väikseim 25–29aastastel - 1,5.

Uuringusse olid esmakordselt kaasatud ka kutsekoolide õpilased. „Tulemused näitavad, et üldhariduskoolides ja kutsekoolides õppivate 16–18-aastaste seksuaalelu enamasti ei erine. Vaid seksuaalvahekorra kogemusega noori on kutsekooliõppurite hulgas rohkem ning nad on alustanud seksuaaleluga varem," lisas Lõhmus.

Noorte seas on küllaltki kõrge HIV-testimise tase. 19–24aastastest on ennast elu jooksul HIVi suhtes testinud 39 protsenti ning 25–29-aastastest 59 protsenti. Kolm kõige sagedasemat testi tegemata jäämise põhjust on ajapuudus, kartus testi tulemuse teada saamise ees ning teadmatus HIV-testi tegemise kohtadest.

Analüütiku sõnul näitab uuring, et oluline on panustada seksuaalhariduse tõhustamisele haridussüsteemis, kaasa arvatud kutsekoolides ning jätkata ka kondoomi kasutamist ja riskivaba seksuaalelu propageerivate avalike kampaaniatega. Enamlevinud HIV-testi tegemata jätmise põhjused viitavad samuti vajadusele avalikkuses propageerida HIV-testimist ja tegeleda sellega seotud stigmade vähendamisega ühiskonnas.

Uuring tõi välja ka selle, et sõltuvusainete tarvitamine ja riskeeriv seksuaalkäitumine on omavahel seotud - noored, kes seksuaalelus käituvad riskeerivamalt, tarvitavad enam sõltuvusaineid. „Antud teemasid tuleb käsitleda kõikehõlmavalt ja alates eelkoolieast," rõhutas Lõhmus.

Uuringut „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" on varem korraldatud aastatel 2003, 2005, 2007 ja 2010. Täna avaldatud uuring on viies ning põhineb 2015. aasta andmetel. Uuringu eesmärk on koguda regulaarset ülevaadet Eesti 14–29aastaste noorte HIVi nakatumisega seotud riskikäitumise tasemest ja seda mõjutavatest teguritest.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siin: http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3947-noorte-seksuaaltervise-uuringu-2015-luhikokkuvote.
Täispika uuringuraporti leiab Tervise Arengu Instituudi uuringute andmebaasist: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

 

Toimetaja: AGO GAŠKOV